Koos Laste Heaks
Eesti keeles Vene keeles Koos Laste Heaks Kopli 25-405, Tallinn 10412, Telefon: + 372 6000 300
Koos Laste Heaks
Koos Laste Heaks
Koos Laste Heaks
ESILEHT Koos Laste Heaks MEIST Koos Laste Heaks SOOVID AIDATA UUDISED KONTAKT
Koos Laste Heaks
Koos Laste Heaks
Koos Laste Heaks
Lapse kaitse
Koos Laste Heaks
Lapsesõbralik Eesti
Koos Laste Heaks
Kasulik info
Koos Laste Heaks
Sinu laps on eriline »
Koos Laste Heaks
Laps ja tänavad »
Koos Laste Heaks
Laps ja vaesus »
Koos Laste Heaks
Eesti lapsed arvavad »
Koos Laste Heaks
Eesti ja naabrid »
Koos Laste Heaks
Lapse Õiguste Konventsioon »
Koos Laste Heaks
Avasta Eestimaad »
Koos Laste Heaks
Права ребёнка
Koos Laste Heaks
Нужное инфо
Koos Laste Heaks
Aitame koos
trüki lehekülg

Kuidas hinnata seda, kas laps elab vaesuses?

 

Nii nagu paljud mured, eriti lastega peredes, saavad alguse rahamuredest, - nii on see kahjuks sageli ka väärkohtlemisega, kus tahtmatult satuvad sageli just lapsed peretülide keskmesse. Loomulkult on, ja seda jällegi kahjuks, laste väärkohtlemiste ilmiguid väga erinevaid, trastilisi ja alandavaid, mis jätavad oma tugeva jälje lapse iseloomu, tema maailmavaatesse ja saadavad teda kogu elu.

Mina tahaksin siiski peatuda vaid ühel väga muret tekitaval teemal ja see on laste vaesus. Laste vaesus ja heaolu ja areng on paratamatult seotud tema pere võimalustega. Kuidas kaitsta lapsi vaesuse eest?

 

UNICEFi korraldas 2012.aastal Euroopa Liidus leibkondade  heaolu uuringu

„Laste vaesuse hindamine“

ALAPEALKIRI: Uued pingeread laste vaesuse kohta maailma rikastes riikides

Selles aruandes esitatakse rahvusvaheliselt võrreldavad andmed laste materiaalse puuduse ja laste suhtelise vaesuse kohta. Koosvaadelduna annavad need kaks eri näitajat parima võimaliku pildi laste vaesusest maailma jõukaimates riikides. Selle seeria eelnevad aruanded on näidanud, et suutmatus lapsi vaesuse eest kaitsta on üks kõige kallimaks minevatest vigadest, mis ühiskond võib teha.

Kõige rohkem peavad selle eest maksma lapsed ise. Kuid ka riik peab maksma selle eest tulevikus märkimisväärset hinda – oskuste ja tööviljakuse vähenemise, tervishoiu ja harituse madalama taseme, suurema töötuse ja sotsiaaltoetustest sõltumise tõenäosuse näol ning kohtu- ja sotsiaalkaitsesüsteemide suuremate kulutuste või  sotsiaalse sidususe kadumise tõttu.

UNICEFi uurimiskeskus aruandes on kasutatud iga riigi ametlikku statistikat, - seega siis ka Eesti statistikat.

Aruandes on pea kõik Euroopa riigid võetud ühtselt nn. rikaste riikide hulka ja kuigi Eesti on tõepoolest olnud nii mõneski mõttes edukas, siis prioriteetide osas, - eriti eelarvevahendite jagamisel on meil veel väga palju ära teha.

Ütleksin isegi niimoodi, et kui riigieelarve koostamisel tuleb valida, kas uus uhke büroohoone, superristmik või isegi rahvamuuseumi uus hoone, või näiteks see seadusega määratud 2% riigieelarvest kaitsekulutustele,  - siis eelistada tuleks siiski laste esmavajadusi, tervist, heaolu  ja vajadusi ning tagada neile õnnelik lapsepõlv. 

Me ei tohi lubada, et vaesus aina süveneb!

Olen veendunud, et ei Euroopa Liit ega ka NATO ei saa heita Eestile ette, kui me vähendame kaitsekulutusi, kuid see-eest on meil tagatud laste heaolu.

Kui vaja tuleB KASVÕI ajutiselt muuta seadusandlust eelarve prioriteete arvestava eelarve koostamiseks. Tean seda, et Eesti riik ei ole nii vaene, et ei suuda oma lastele tagada heaolu! Küsimus on just eelarve prioriteetides.

Toon näite oma praktikast: Kui UNICEF Eestis alustas 90-datel, siis selgus, et ca 30% lastest ei ole võimalik kasvõi 1 kord päevas süüa korralik kõhutäis. Survestasime väga tugevalt Riigikogu ja Valitsust ja vahepeal olukord paranes tänu sellele, et laste koolitoitu toetati riigi poolt. Kahjuks on tänaseks olkord taas muutunud ja ca 25-28% lapsi ei saa päeva jooksul kasvõi 1 kord korralikult süüa.

Eesti on ühinenud ÜRO Lapse Õiguste konventsiooniga, millega kohustub esikohale sedama lapse huvid, - see peakski olema ka riigi eelarve jagamisel esmatähtis.

Kuna suhtleme pidevalt ministeeriumide ja omavalitsuste ametnikega, siis peab tõdema, et väga sageli ei tunne ministeeriumiametnikud, sotsiaal- ja lastekaitsetöötajad ÜRO Lapse õiguste konventsiooni põhisätteid ja seetõttu ei oska neid ka praktikas rakendada. Siin on suur puudujääk kõrgkoolides, - meie spetsialistide (ka juristide) erialalises ettevalmistuses.

Nimetatud aruande võrdlustabelites on Eesti mitmel juhul üsnagi soodsas positsioonis, kuid uuringu aluseks olevat 14 indikaatorit, mis hõlmavad leibkonna võimalust lubada endale minimaalset eluks vajalikku, - on kindlasti teema, mille üle peaksid tõsiselt mõtlema nii Eesti poliitilised liidrid kui laste heaolu korraldavad ametnikud.

Majanduslikud argumendid räägivad isegi kõige lühiajalisemalt kindlalt laste vaesuse eest kaitsmise poolt. Kuid veelgi tähtsam argument on põhimõtteline. Kuna lastele on antud vaid üks võimalus normaalseks vaimseks ja kehaliseks arenguks, siis tuleb laste vaesuseeest kaitsmise kohustust täita nii headel kui ka halbadel aegadel.

Ühiskond, kes seda kohustust pidevalt ei täida, isegi majanduslikult raskel ajal, on selline ühiskond, kes ei hooli oma kõige haavatavamatest kodanikest ja kuhjab juhitamatud sotsiaalsed ning majanduslikud probleemid lähiaastatesse.

See aruanne on võrdlev hetkeseis laste vaesuse kohta tööstusriikides esitatakse just nimetatud põhjustel, et äratada poliitiliste liidrite, ajakirjanduse ja üldsuse tähelepanu.

MILLISED ON SIIS VAESUSE HINDAMISE KRITEERIUMID?

Indeksi 14 komponenti hõlmavad leibkonna võimalust lubada endale ( s.h. lapsed 1-16.aastased):

1) kolme söögikorda päevas;

2)  vähemalt üht liha, kana või kala (või taimetoitlastele sobivat alternatiivi) sisaldavat söögikorda päevas;

3) värskeid puu- ja köögivilju iga päev

4) eakohaseid ja laste teadmistele vastavaid raamatuid kodus (v.a õpikud);

5) vabas õhus kasutatavaid hobivahendeid (jalgratas, rulluisud vms);

6) korrapärast harrastust (ujumine, muusikariista mängimine, osalemine noorteorganisatsioonides vms);

7) siseruumides kasutatavaid mänguasju (vähemalt üks lapse kohta, sh õpetlikud mänguasjad väikelastele, klotsid, lauamängud, arvutimängud vms);

8) raha tasulistel kooliekskursioonidel ja -üritustel osalemiseks;

9) vaikset, piisavalt suurt ja piisava valgustusega kohta õppimiseks või koduste ülesannete tegemiseks;

10) internetiühendust;

11) uusi riideesemeid (s.t kõik ei oleks ostetud/saadud kasutatult);

12) kaht paari sobiva suurusega jalatseid (sh üks paar, mis sobib igasuguste ilmastikutingimuste korral);

13) võimalust aeg-ajalt sõpru külla mängima ja sööma kutsuda;

14) võimalust tähistada pidulikke sündmusi (näiteks sünnipäevad, nimepäevad, usuga seotud sündmused jms).

 

Tänan Teid kaasamõtlemise eest!

Nagu öeldakse, lootus sureb viimasena ja kevad tuleb niikuinii!

Teeme siis igaüks midagi konkreetset KOOS LASTE HEAKS !

 

Toomas Palu

Koos Laste Heaks MTÜ

Kopli 25-405, Tallinn 10412

Telefon  6000 300

E-post   info@kooslasteheaks.ee

 

Igale lapsele

tervis, haridus, võrdsus, kaitse

KOOS LASTE HEAKS

 

ÜKSKI TÄISKASVANU EI TOHI JÄÄDA ÜKSKÕIKSEKS,

KUI LAPS KANNATAB TÜHJA KÕHTU

VÕI ON VÄGIVALLA OHVER !

e-pood Koos Laste Heaks
Külasta
e-poodi
Eesti keeles Vene keeles Koos Laste Heaks Kopli 25-405, Tallinn 10412, Telefon: + 372 6000 300
Koos Laste Heaks
Koos Laste Heaks